14.10.2010 Tallinna koolid

Neljapäeval, 14. Oktoobril, olid Heli (TE3) ja Anni (TE1) hommikul veerand 8 Estonia ees, et asuda teele Teadliku Valiku projektiga. Plaanis oli külastada kolme kooli: Pääsküla Gümnaasiumit, Tallinna 32 Keskkooli ja Tallinna Humanitaargümnaasiumit. Projekti eesmärk on tutuvustada oma kooli 10 minutilise ettekandega. Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli ettekanne sisaldas powerpointi, kus oli kirjas kõik erialadest, sisseastumisest, kooli õpitingimustest ja ka vabaaja veetmisest.

Esimene külastus leidis aset Pääsküla Gümnaasiumis, mida oli esialgu meie sohvril Priidul keeruline üles leida. Kuid kõik läks hästi ning jõudsime kohale õigeks ajaks. Koolipere võttis meid rõõmsalt vastu ja kuulama tuli meid 12. klass. Esimese ettekande meie kooli kohta tegi Heli üksinda ja Anni kuulas, kuna tema jaoks oli see esimene kord selles projektis osaleda. Peale ettekannet läksid Anni ja Heli Pääsküla Gümnaasiumiga lähemalt tutvuma. Kool oli välimuselt väga huvitav, sest väga paljud seinad olid erinevaid joonistusi täis, mis tekitas palju kodusema tunde, kui enamustes koolides olevad ühevärvilised tuhmid seinad. Koolis oli ka puhvet, kus pakuti ainult tervisele kasulikke tooteid (ei mingeid krõpse ega gaseeritud jooke). Kella poole 10 ajal asusime teele järgmisesse kooli.

Teiseks külastasime 32. Keskkooli, kus oli samuti meeldiv vastuvõtt. Kool oli üldplaanis väga suur ja kõik võimalused õpilastele tundusin olemas olevat: jõusaal, puhvet, suur spordisaal jne. Seekord tulid meil kuulama 11. Klassi õpilased ning Anni ja Heli esitasid neile TTK ettekande koos. Kui Heli mainis ämmaemanduse kohta ka seda, et poisid tulge proovima, plahvatas loomulikult kogu saal naerma. Aga ettekanne läks hästi ja Anni sai ka esimesest hirmust üle. Seejärel läksid Anni ja Heli taaskord kooliga lähemalt tutvuma. Õpilased olid üpriski viisakad, kuid nätsu ei tahtnud anda ainult. Seal koolis saime ka süüa, suppi ja riisi vahukoorega, mis olid väga maitsvad. Tutvusime ka kooli puhvetiga, mis oli tõesti tervislikult sisustatud. Osta sai porgandeid, erinevaid puuvilju jne.

Oli aeg külastada viimast kooli, Tallinna Humanitaargümnaasiumi. Kuna vihma hakkas ladinal sadama ja esialgu ei leidnud me õiget sissepääsu koolile, olime kõik üpriski märjad ja väsinud. Kooli pääsedes suunati meid pisikesse aulasse, kus õpilased meid juba ootasid. Kuna enamasti on see kool venekeelne, rääkis ka direktor õpilastega teises keeles. Meil lubati aga ettekanded ikka eesti keeles teha. Kuna Anni ja Heli esitasid oma ettekande viimasena, oli raske õpilasi kuulama panna. Tegime kiire ettekande ning saimegi päevaga ühele poole. Saime ühe õpetaja käest ka natukene kurjustada, sest kes karanteerib, et need õpilased nüüd tundi enam lähevad, kui meie nad varem ära lasksime.

Oli väga tore päev ja seltskond oli samuti väga kihvt. Loodetavasti on nendest kolmest koolist järgmisel aastal kedagi ka meie, TTK, kooli tulemas.

Anni Alev TE1

Projektis osaleja meelespea!

Selleks, et kõigil oleks kõikidel väljasõitudel kõikse parem, järgmine neid reegleid.

Projektis osalejate meelespea

Mõned punktid mis tasuks kindlasti meelde jätta

Esitluse sisu:

· Sul on aega umbes 10 minutit, et rääkida oma oma koolist. Üldjoontes tuleks selle aja sees kindlasti tutvustada:

o Erialasid – selle juures tuleks rääkida mida koolis õpetatakse ja kellena on võimalik pärast kooli lõpetamist töötada.

o Sisseastumistingimustest – kuidas peaks gümnasist ennast ette valmistama

o Kooli õpitingimustest ja sisekultuuris (klassid, laborid, ühikad, vorm, kord jne)

Need on kolm põhilist asja milles Sul tuleb ennast väga hästi kurssi viia. Ilmselt ei oska sa vastata kõigile küsimustele. Siis ei pea sa ennast kuidagi halvasti tundma, tuleb kergelt vabandanda ja öelda, et Sa pole selle erialatudeng aga võta küsijalt kontaktandmed ja kirjuta talle või anna küsimus ja kontakt edasi oma kooli avalike suhete juhile.

Nalja tegemine on omal kohal kuid peaks olema mõõdukas ja taktitundeline, nii, et terve esitlus üks suur nali poleksJ

Kõigest muust:

· Kampaania ei alga mitte siis kui tuleb sinu kord esineda vaid siis kui jõutakse koolist nägemiskaugusesse, see tähendab et iga asi mida õpilased näevad meid tegemas mõjutab ka nende arvamust meist ja järelikult ka sellest koolist mida me esindame, seega tuleb olla väga tähelepanelik kuidas käitutakse.

· Kindlasti ei tohiks:

o Teha kooli territooriumil suitsu

o Naerda kõva häälega üle koolimaja

o Suhtuda gümnaasiumi õpilastesse üleolevuse või ülbusega

o Käituda muul viisil mis jätaks meist halva või labase mulje

Kindlasti peaks olema:

o Viisakas ja sõbralik kõikide inimeste vastu kellega projekti käigus kokku puututakse

o Abivalmis juhul kui projekti tegijatel peaks minema abi vaja (tehnika ülesseadmisel ja muude asjadega)

o Julge! Rääkima peab oma koolist julgesti ja heameelega, peab paistma välja, et sulle meeldib selles koolis õppida ja see on üks hea koht kus olla

· Presentatsioonide ajal tuleb jälgida hoolega neid, kes presentatsiooni teevad, mis siis et sa oled kuulnud nende juttu võib-olla juba kümme korda, kui meie tähelepanu on suunatud nendele siis see aitab ka teiste tähelepanu presenteerijate peal hoida. Külalistena jälgitakse meid eriti tähelepanelikult ja kui me ise ei viitis üksteise juttu kuulata siis see mõjub ka gümnasistidele väga kehvasti. SEE ON VÄGA TÄHTIS

· Mingil juhul ei tohi samal ajal teiste tudengitega juttu ajada või käija pidevalt uksest välja ja tagasi - kõige hullem suitsu tegema ja siis selle hõnguga saali tagasi tulla. Kui muidu ei saa siis tuleb minna ühe korra välja ja sinna ka infotundide lõpuni jääda kuid küsimuste vastuste ajaks peab olema tagasi.

· Oma koolist tuleb rääkida ka viisakalt ja sõbralikult, tudengid peaksid hoiduma oma kooli reklaamimast kui vingete saunaõhtute ja pidudega kohta, vaid peavad jääma viisakaks ja korrektseks ning gümnasisti suhtes sõbralikuks. Pea meeles, et me ei võistle omavahel ja laused stiilis „ja meil on parem kui selles või selles koolis“ tuleks mõnda teise kohta jätta.

Kahepäevased väljasõidud:

Oled ilmselt märganud, et siin materjalis on päris palju käske ja keelde ja üpris vähe motiveerivat teksti. Põhjus on väga lihtne – väljasõidu päevad on küll pingelised ja tööd täis kuid ometi – kus tudengid koos seal on meeleolu ikka heaJ

Seoses sellega peab ikka meelde tuletama, et kahepäevastel väljasõitudel peab just õhtuste „seminaride“ ajal mõtlema ka järgmisele päevale. Ehk siis mõlemad päevad on täispikad tööpäevad ja võid kindel olla, et lühikseks jäänud öö või alkoholi tarbimine jätab esitluse kvaliteedile oma jälje. Suhtume sellesse väga karmilt ja kes hommikul konditsioonis pole saadetakse lihtsalt koju.

Kõiki neid reegleid järgides säilitame endast hea mulje ja kvaliteetse töö. Lõbus on meil niikuiniiJ

5.10.2010 Tallinna koolid

5.10.2010

Tallinna koolid

.. ja sõidud alaku!

Kohtumispaik Estonia, kell 07:15.

Esimene sõit hooajal ja meid oli peaaegu täpselt bussitäis. Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli esindajad olid Heli Temper (TE2) ja Aet Taremaa (Ä4). Tallinna Tehnikakõrgkooli Mikk oli tuttav nägu juba eelmistest hooaegadest, teised olid kõik uued näod. Tallinna kõrgkoolidest veel oli Sisekaitseakadeemia, Eesti Mereakadeemia, ning kaugemalt pärit Lääne-Viru Rakenduskõrgkool.

Sohvreid oli esimese sõidu puhul suisa kaks- Priit ja Maiko.

Harjumatu on TeadlikValik väljasõitu suures linnas teha, tavaliselt kihutame ju mööda külateid ning metsavahelisi maanteid.

Tallinna Kunstigümnaasium on väga ilus kool. Selline, kus oleks ka ise tahtnud käia. Esialgu saadeti meid võimlasse ja tekkis kohe tahtmine võrkpall otsida, sest see oli lihtsalt nii ilus! Edasi suunati meid küllaltki suure mahutavusega klassiruumi. Muidu teiseks tunniks pidanud tulema õpilased olid kell 8:00 kohal nagu kord ja kohus. Enne tundi sai veel noortega tutvuda ja oma eriala, tervisedendust, rakendada. Esitlus läks väga hästi, kuigi Esitasime küsimusi, õpilased vastasid. Kool üldiselt jättis hea mulje, sest ka õpilased olid tublid ja kuulasid. Huvitavaks tegi koolipildi asjaolu, et toimumas oli õpetajate päev ning koolis liikusid ringi õpetajateks maskeeritud õpilased.

Vahepeal jõudsid kohale ka Mainori Kõrgkooli Heidi, Kõrgem Sõjakool ja Eesti Lennuakadeemia. Teiste nimed saab ehk aja jooksul selgeks.

Kui jõudsime Pelgulinna Gümnaasiumisse, vedasid kõik oma tehnika ja kraami sisse, mina aga laenasin Sõjakooli bussi koos sohvriga, et kiiresti käia pildistamisel meie kõrgkoolis. Paar minutit pildistamas ja kiirustasin kohe taas bussi peale ning kooli. Pelgulinna kool on väga ilus. Noored selles koolis olid päris aktiivsed. Isegi rahutud- võib öelda.

Enne viimast kooli viis tore Maiko meid Sõõrikukohvikusse sõõrikuid sööma ja kohvi jooma. See oli paras energia allikas, et vastu pidada veel üks gümnaasium.

Nõmme Gümnaasium asub vaikses Nõmme rajoonis mändide all. Kool on ilus. Võiks olla isegi tervistedendav, aga siiski ei kuulu sellesse võrgustikku. Saime kohe esimesena ära rääkida. See oli tore, sest õpilased olid nii vinged kuulajad. Küsiti lisaküsimusi sisseastumiskatsete kohta. Andsime teada, et on erialasid, kus just noormehed võiksid julguse kokku võtta ja kandideerida. Näiteks tervisedenduses oleks tarvis kindla käega liidreid ning ka õenduses on tihti tarvis füüsilist jõudu. Võtsin kaasa ka CO-testi aparaadi, et huviliste kopsude puhtust mõõta. Pärast meie esitlust tulidki noored kohe CO-testi nõudma. Ka möödaminevad õpetajad olid asjast huvitatud. Paremate tulemustega oldi väga rahul, osad kehvematega küsisid nõu. Sain kohe rakendada nn erialast väljaõpet ja tõsta teadlikkust noorte seas.

Esimene sõit sügishooajal. Uued näod, uued kogemused! Tegelikult on küllaltki keeruline võrrelda Tallinna koole teiste koolidega üle Eesti. Seda ju tehakse pidevalt, näiteks eksamitulemuste võrdlemisega. Ma oleksin väga tahtnud küsida õpilastelt, et kas nemad on rahul oma kooliga ja õppekorraldusega? Kas nendele üldse meeldis, mis nad meilt kuulsid? Kas nad said KASU meist? Nagu küla koerale, nõnda koer külale- kuidas meie suhtume õpilastesse, suhtuvad nemad ka meisse. Tajusin, et meie tiim sai sellest sõidust väga positiivse laengu.

Tervitused kõigile osalistele!

Heli Temper (Tallinna Tervishoiu Kõrgkool)

Koosolek 7.septembril 2010

Nii tore oli näha üle pika aja meie projektijuht Maikot.

Nii tore oli tutvuda ka koolipoolsete tegevuste koordineerijatega.

Igatahes rääkisime seal üldisest infoloengu ülesehitusest ja uutest ideedest, mida rakendada, et juba 4 aastane projekt võiks ka areneda.

Vastu võeti otsuseid. Näiteks on plaanis sõjaväepataljoni ajateenijatele rääkima; teha väljasõit spetsiaalselt vilistlastega ning palju muud spetsiifilist.

Ei jõua väljasõite ära oodata!

TV Viljandi ja Pärnu 15.-16.aprill 2010

Kauaoodatud päev jõudis kohale ning algas kohtumisega varahommikul kell 6:30 Estonia juures. Esimene kord kui kohtumine toimus päikse käes. Tundmatuseni muutunud TPS-i Mardo oli juba kohal. Kohe jõudis ka Tehnikakõrgkooli Mikk. Seekord ei esindanud ma oma kooli üksi, vaid TeadlikValik seltskonnaga liitus ka õenduse 1.kursuse tudeng ning värkse üliõpilassinduse liige Pilvi. Mereakadeemiast tuli Hedi, Sisekaitseakadeemiast Anneliis. Nagu alati, jõudis viimasel hetkel ka Tehnikakooli Tom. Sohver ja peamees Maiko oli oma rõõsas õnnes nagu ikka. Mainori legend Jalakas Jürgen tegi bussisõidul seda, mida alati- magas.

Minu jaoks oli see sõit Viljandisse väga oluline ja informatiivne. Kuna Maiko tegeleb ise erinevate projektide hindamise ja ülevaatamisega ning kogemus sellealane väga suur, sain ma palju teadmisi, mida rakendada hetkel poolelioleva projekti juures ning mida silmas pidada uute koostamisel.

Tegime peatuse Viljandi linnas, kus kohtusime Lääne-Viru Rakenduskõrgkooli Katrega ning hetk hiljem saabus ka Sisekaitse Soome, kes on läbi TeadlikValik ajaloo vist Maiko jaoks kõige sümpaatsem tudeng. Paraku on ta lõpetanud oma praktika ning lõputöö valmis saanud ning kardetavasti enam meiega kaasa uuest aastast ei sõida.

Viljandi Täiskasvanute Gümnaasium on ühes majas Noortekeskuses, mis pani heldima TPS-i Mardot ning alles kooli juures liitunud noorsootudeng Kristjanit. Kool seest oli väga huvitava planeeringuga, sellises pole varem olnudki. Ei olnud küll kõige esmaklassilisem, kuid väga õdus ja mõnus. Klassi end sisse seadnus, jõudsid kohale Tartu Lennuakadeemia ning Kõrgem Kunstikool. Kaupo Lennukoolist oli väga stiilne. Nimelt kandis ta ümmargusi roosasid prille, mis püüdsid tähelepanu õpilaste seas (ka tudengite). Kunstikoolist tuli kaks mööbliosakonna tudengit, kes olid esimest korda. Nad olid arvestanud küll slaidiesitlusega, aga Maiko pani julmalt video käima. Siiski hiljem võtsid nad ka slaidi lahti. Sõjakooli ei esindanud mitte tudeng, vaid vilistlane. Vahepeal hakkasid kõlarid temaga paukuma, aga vapper Maiko Kuna ta ise ei saanud viibida meiega kauem, kui ma esitlus, värbas ta mind tegema ettekannet edaspidi ka tema koolile. Eks näis, mis sellest saab. Üldiselt said kõik hästi hakkama, kõik olid kogenud (v.a. esmakordsed, aga ka nemad olid tublid).

Viljandi Paalalinna Gümnaasium oli tervistedendav kool, mille tundsin ära kohe, kui sisse astusin. Küsisin esitluse ajal õpilastelt järgi, nad kinnitasid mu mõtet. Muidu oli koolis kõik ilus ja kena, ainult kuulajaskond jooksis loengusaalist edasi-tagasi ning see segas neid, kes soovisid kuulata ja ka esinejaid. Meil Pilviga läks esitlus väga hästi. Esinemise lõpus ütlesime, et voldikud on laual ja meile võib head isu soovida. Nõnda läksimegi Pilviga sööma. Meile pakuti väga head kartulit, salatit ning snitslit.

Enne Viljandi Maagümnaasiumisse minemist käisime Endla kohvikus. Mina oma parima müügimehe oskusega kauplesin Maikolt välja kohvi ja koogi tema kulul. Seal oli väga mõnus istuda päikse käes ning vestelda aktuaalsetel teemadel ’Mis teeb Soome järgmine aasta?’ ja ’Mida Soome teeb see aasta’. Tegime paar ühispilti ja sõitsime edasi. Meiega oli vahepeal ühinenud ka teine sohver Priit. Leppisime kokku, et teeme filmi sellest, kuidas me bussidest maha astume ja oma tehnika üles seame koolis. Mõeldud-tehtud. Kõigil keelati kaamerasse vaadata ja hakkasime askeldama. Viisime asjad saali sisse ja Priit pani kaamera üles pidevalt filmima kõike,mis lava ees toimub. Ei suutnud Lennukooli Kaido oma käsi tagasi hoida ja pidi Maiko hooleta jäänud arvutile taustapildiks erkroosa plakati. Poisid olid varajasest hommikusest äratusest nii väsinud, et viskasid tagareas nalja. Kohati oli mul p2ris piinlik, et nad lihtsalt lõugasid naerda seal. Läbiv naljateema oli üks ettekanne. Nimelt ettur-reamees S–i avastused millisesse kooli ta minema peab ja mis selle jaoks teha vaja.. Ettekanne oli nii hea, et lõpuks oli publikust alles jäänud ainult 8 inimest.. No mis sa teed..

Kui esitlused kokku pakitud, sõitsime poodi varustamaks õhtust saunaskäiku. Poeskäik oli edukas, sest Pilviga leidsime mulle mugavad jalatsid.

Ööbimine toimus Reiu Puhkekeskuses Sindi külje all. Süüa anti, sauna sai, Soome sünnipäeva tähistasime ja magada sai väga mõnusalt. Kui eelmisel aastal päädis Soome sünnipäev jääkülma järve viskamisega, siis see aasta oli armulised- lõime tordi näkku.

Väsinud näod jõudsid Sindi Gümnaasiumisse. Hea mulje jätsid aktiivsed õpilased, kes aitasid tehnika ülespanekuga ja toolide paigutamisega. Keegi tudengitest ütles, et publik oli väga-väga imelik. Küsimusele ’miks?’ vastati, et publik kuulas. See kõlas küll naljakalt, aga tõesti õpilased mitte ei kuulnud esitlusi, vaid tõesti kuulasid. Esitlus koos Pilviga oli kiire ja sisutihe, sest meil oli väga kiire järgmisesse kooli. Kuna meie esitlus jäi üsna lõpupoole, jõudsin enne koos Kunstikooli tudengitega käia Sindi peal jalutamas ja poes pakutavat uurida. Meid paigutati nö back-stage’i ehk lavatagusesse ruumi, kus kõik said istuda ja jutustada tähtsatel teemadel. Kunstikooli tudeng Mihkel jooksis ühel hetkel ruumi sisse ja teatas, et nägi midagi enneolematut. Nimelt kätekuivatuspaberihoidja, mis automaatselt andis uue lehe kui eelmise ära rebisid. See siiras üllatus oli nii koomiline, et ei tahtnudki algul uskuda, et ta tõsiselt seda mõtles. Naljakas oli see, sest Tallinnas on taolisi aparaate väga palju igal pool.

Audru Keskkool asub Pärnust mõned kilomeetrid eemal. Nii väljast kui seest on hästi renoveeritud. Alustasime oma ’ekskursiooni’ kooli peal käiguga tualetti, kuhu kogu me seltskond ühes rütmis sammus. Sooritasime oma esitluse kiirelt, sest tagasisõit algas minul kiiremini kui teistel.

Ootan väga uut hooaega ja uusi inimesi meie ridasid täiendama. Vanad tegijad on küll toredad, aga mõni osaline on läinud liiga julgeks ja kohati isegi ülbeks oma kooli prestiiži luues. Meie sohvrid ja eestvedajad Maiko ja Priit on see aasta teinud tublit tööd. Ei oska ära tänada nii toreda aja eest.

Kohtumiseni sügishooajal!

Heli Temper

TE2

Ebaõnn

8.aprill 2010 on sõit Läänemaale. Plaanisin ikka sinna ise ka kohale sõita, aga paraku sattus samale ajale praktika raames üks üritus ära viibida ja aidata korraldada. Nimelt Pirita Linnaosa Valitsuse korraldatud lauluvõistlus Pirivisioon Pirita VAK-is.

Priit sõidab kaasa Läände, keda see hooaeg kah enam ei näe..

Paljud teisedki ehk ..

Ei tasu siiski kaua norutada minu puudumise pärast, sest juba 15-16.04 olen kummitamas Pärnu- ja Viljandimaa koole. Tervitan Mardot, Laurat ja Maikot, kelle kohta ma juba tean, et kohtume!

Tahaks väga teada, mis koolid ära külastame ja kus ööbime. Ning mis kõige tähtsam- ega meile suppi ei pakuta?!

Lõunamaa koolid 30-31.3.10

Teadlik Valik Lõuna-Eesti 30-31.03.2010

Hommik oli pime, aga ilus. Imed juhtuvad. Nimelt jõudsin Estonia ette kõige esimesena (tavaliselt olen viimane). Kohe jõudis ka Oliver Tehnikakõrgkoolist, kes esindab oma kaunist kooli viimast korda. Veel 5 minutit möödus, jooksis Pedagoogilise Seminari Monika, kes selgitas, et ärkas 25 minutit tagasi ja kartis, et jäi maha. Sohver Maiko parkis oma punase välgu graatsiliselt Estonia parklasse ja jäi reisijaid ootama. Sisekaitseakadeemiast Anneliis ja Laura istusid bussi esimesena. Veel tulid kohale Mereakadeemiast sadamamajanduse tudeng ning Oliverile seltsi Tehnikakõrgkoolist Krista. Viimane, aga mitte vähemtähtis loomulikult Mainori Jalakas. Kõik kohad täis, võisime sõitu alustada. Kari naisi paigutati tahapinkidele ja kolm ainsad poissi olid Maikot ärevuses hoidmas. Sõit oli pikavõitu, aga saime tuttavaks uute tegijatega ning muljetasime vanadega. Poole tee peal võtsime peale Lääne-Viru Rakenduskõrgkooli Katre, kes hõivas Oliveri koha eespingis. Viimane tuli meie juurde istuma. Monika ja Oliveriga vaatasime vanu pilte eelmistest Teadlik Valik sõitudest.

Esimene kool, Põlva Keskkool, oli meie jaoks tuttavas linnas (eelmisel aastal käisime Põlva Ühisgümnaasiumis), kool väljanägemiselt oli täiesti keskmises seisukorras, aga sõbraliku personaliga. Kui jõudsime kohale aulasse, olid esinemisvalmis juba Sõjakoolist kadetid Niilo ja Tulik, Lennukoolist Kaido (kes on meie jaoks juba vana kala) ja Valmar. Ning Tartu Tervishoiu Kõrgkoolist Maria. Meie, tüdrukud, jätkasime traditsiooni ja vaatame üle kooli tualettruumid. Tore koolidirektor andis meile koordinaadid ning lõpuks kohale jõudnud, võisime hinnata tualettruumi ’heaks’. Minu esinemine läks küllaltki kiiresti, sest teised koolid enne mind pidasid esitlused juba peaaegu loengu raamides. Leppisime Tartu Tervishoiu Kõrgkooliga kokku, et tema näitab kooli tutvustava video ja mina räägin rohkem erialadest, mis ka meil kattuvad. Loomulikult ’reklaamisin’ enam meie koolis vähempopulaarsemaid erialasid selleks, et tuua ka vähemtuntumad erialad õpilaste valiku sekka. Üllatavalt vastuvõtlik publik oli. Kuulajate kehakeel rääkis enda eest, et edastatav info huvitas neid tõepoolest. Avaldan kiitust ka ühele noormehele, kes minule ja Monikale ukse avas ning meid ees aulasse sisse lasi. Imelik küll, aga jättis tervest koolist üldiselt hea mulje! Mereakadeemiat oli väga uudne kuulda, sest kuigi ma ise elan tolle Lasnamäe filiaali kõrval, pole mul õrna aimugi, mis seal teha saab. Ainult seda tean, et poiste kehaline kasvatus toimub kooli hoovipeal. Nii mõnigi kord olen sattunud just samal ajal sattunud mööda jalutama. Sõjakool lõpetas meie toreda hommikupooliku humoorika esitlusega.

Avastasime, et meil on väga kiire ja hakkasime kohe asju pakkima. Kõige kiiremal hetkel tuli kooli üks töötaja ja ütles, et nüüd on söögiaeg. Maiko oli selle ’pisiasja’ unustanud ning kergelt ärritunult me kõik koos läksime (üllatus-üllatus) suppi sööma. Söödud, pakitud ja asusime teele.

Kanepi Gümnaasiumisse jõudnud, oli TeadlikValik seltskonnal tuju juba päris hea. Kuna klassiruum, kus esitlus toimus oli väike ning rahvast kuulamas palju (Maiko arvad, et kuulajaid 600, Sisekaitse Laura realistlik arvamus, et 40 inimest), ootasime oma esitluste järjekorda klassist väljas. Esitlesin esimesena ja kuulajaskonnaga tekkis kontakt kiiresti. Uurisin, mis klassis õpilased käivad- 10-12. klass olid esindatud. Võtsin ette valgustahvlile slaidi, kus olid kirjas meie kooli erialad ja küsisin järjest ’Kes teavad, mida tähendab õde; Kes teavad mis tähendab optometrist?’ jne. Tervisedenduse kohapealt loomulikult ei osanud keegi midagi öelda. Sellepärast keskendusin just tervisedenduse eriala selgitamisele rohkem. Ka Kanepi kooli kuulajaskond oli äärmiselt sõbralik ja mõnus. Pärast tuli üks õpilane küsima hambatehnika eriala kohta. Avatud uste päeval sain palju uut infot antud eriala kohta, seega oskasin (vähemalt enda arvates) palju teadmisi rakendada ka kasulikult.

Pärast esitlust avastasin, et koridor on tudengitest tühjaks jäänud. Järgisin kohvilõhna ja jõudsin õpetajate tuppa, kus ootasidki ees Tervishoiu Kõrgkool, Sõjakool ja Lennuakadeemia. Seal pakuti vanilje aktsendiga kohvi, mis tegi ärksaks ja lõbusaks. Maailmaasjad paika pandud, alustasime lahkumist. Pean siiski mainima, et vesteldes ühe õpetajaga tuli välja, et tegu oli tervistedendav kool.

Sõit Rõugesse kulges läbi Võru. TPS-i Monika suuured roosad mesimummu päikseprillid said kuidagi Maikole ette. Nendega sõitis Sõjakooli bussi kõrvale, avas sohvripoolse akna ning päris „Noh.... Kuhu minek??“. Võrus külastati poodi. Sealt haarati head-paremat saunaõhtuks.

Rõuge Külalistemaja asub idüllilisel maastikul. Viisime asjad majja ja läksime jalutama Ööbikuorgu. Vaatamata porisele ja vesisele pinnasele, saime vaatetornist väga kauni vaate osaliseks. Teised kõik läksid veel loengule kohaliku ettevõtja/talupidajaga käe alla. Mina, Sisekaitse tüdrukud ja Maria Tervishoiu Kõrgkoolist läksime kindla pinna peale juttu vestma.

Jõudsime tagasi külalistemajja ning kogunesime ühte elutoa moodi ruumi. Arutasime õhtuse tegevuse plaane ning läksime sööma. Süüa anti väga hästi, pererahvas oli ülilahke. Meie uusim liige Krista TKTK-st rääkis, et tema koolis eelmisel aastal käis ka TeadlikValik rahvas esinemas. Talle jäi meelde just Lennukooli ilusad poisid. Kaido nimetatud koolist, kes kohe kõrval viibis,

Kui leib sai luusse, sammusime sauna poole, mis asus sama maja hoovis. See oli pisike ehtne maasaun, kus oli ka laud ja toolid. Esimesed ronisid juba leiliruumi ning poole leili pealt tekkis idee sohver Maikol ja Lennuka Kaidol (mina niisama sörkisin sabas) tuua autost kõlar ja sülearvuti sauna eesruumi muusika kuulamiseks. Mõeldud- tehtud. Niikuinii pärast leili taheti õues lume sees end jahutada, kõlarite järgi jooksmine mõjus ainult virgastavalt. Muusika oli hea, saun oli kuum, seltskond lahe. Majja tagasi hakkasime minema alles õhtul 22:00 ajal. Magama mindi tund kuni kaks hiljem.

Hommik oli äärmiselt raske. Maiko käis ukselt uksele koputamas ja inimesi äratamas, aga see ei õnnestunud tal, sest kõik olid juba ärkvel. Kell 7 sõime hommikusööki. Väga mainimisväärne seik oli selline, et eelmine õhtu olin küsinud perenaise käest, et kas peale maasikamoosi on pannkookidele ka muud pakkuda? (selgituseks- ma ei söö maasikaid). Hommikusöögilauas oli täpselt minu ees astelpajumoos, teiste ees aga maasikamoos. Suur Kiitus Rõuge külalistemaja pererahvale! Lubasime suvel tagasi tulla, aga see sõltub juba ainult Maikost.

Asusime teele rõõmsas meeleolus, energiat tundus olevat piisavalt. Parksepa Keskkool jättis väga hea mulje. Meie projekti raames on seda kooli ka varem külastatud. Inimesed olid juba tuttavad. Esitlus läks natuke loiult, kuna hommikune energia, mis oli tingitud kohvist, hakkas juba üle minema. Loomulikult ka õpilased ei olnud just kõige erksamad. Pärast esinemist läksin kooliga tutvuma. Koridoris oli kohvik, kus oli ka telekas. Istusin sinna koos TPS-i Monikaga. Muljetasime möödunud õhtust ning samal ajal tuli üks õpetaja küsima, et miks me tunnis pole. Me olime tegelikult sellest avaldusest väga meelitatud, sest nüüd on juba aeg, kus võiks noorem välja näha. Selgitasime, et oleme külalised. Täiesti põhjendamatult tundis too õpetaja piinlikkust. Kool oli tõesti juba oma olemuselt tervistedendav. Tundsin end seal väga hästi.

Taas kiiresti panime asjad kokku ja asusime minekule. Teel Võru Kesklinna Gümnaasiumisse, tekkis Maiko küsimus, et kas sõiduauto BMW, millega sõidavad sõjakooli kadetid on ka kuulikindel. Aula asus 4.korrusel ja sinna jõudmine võttis füüsiliselt vaesed tudengid päris läbi. Saal oli õpilasi paksult täis. Raudselt üle 100 kuulaja ootas esitlusi. Maiko tegi sissejuhatava kõne, nagu alati. Maiko selgitas väga värvikalt, miks rakenduskõrgharidus on kasulikum kui akadeemiline kõrgharidus. Nimelt Maiko ise omandas haldusjuhtimise eriala Tallinna Ülikoolis, tema sõber aga külmutustehniku eriala. Tänane seis on nii, et Maiko on meil projektijuht ja tegeleb Järvamaal arenduskeskuses, aga tema sõber teenib 4-5 Eesti keskmist palka insenerina. Algul tekkis tehnilisi viperusi, kus kooli oma projektor ei toetanud meie süsteemi ning saatsime TKTK Oliveri meie projektori järgi. Kui ta oli juba läinud, sai Maiko kooli projektori tööle. Oliver tuli tagasi ja oli ’kergelt’ pettunud, et pidi ilmaaegu jooksma. Mainori Jalakas sai ilusti hakkama ka ilma videota, aga kuna ta ise seal videos ka esitub, oli tal kindlam, kui video tugi seljataga.

Oliver ootas kannatamatult oma esitlust, endal must pisike käekotike süles. Ta ise oli sellega rahul, loodevatavasti ka koti omanik Katre. Lennukooli Kaido oli kärsitu, sest ta ei leidnud netiühendust. Sõjakooli kadett Niilo rääkis infoloengu ajal telefoniga. Monika ja lennukooli Valmar lubamatult lobisesid omavahel. Tegelikult midagi lubamatut seal ei olnud. Lihtsalt vahelduse mõttes hea noomida noori. Lennukooli Kaido seletas oma esitluse ajal, et õhusõiduki hooldajaid hüütakse nende koolis õlideks- seal on mehised mehed ja kaks neidu. Lisas veel, et tema kursusel on naised ülekaalus, mis on tema arvates ’hea nähtus’. Pärast kõiki esitlusi kogunesime infomaterjalide väljajaotamispunkti vastama õpilaste küsimustele, mida nagu oli arvata, ei tulnud. Võtsid küll materjale, aga publikul oli vist info üleküllus ning õigeid küsimusi esitada kohe ei osatudki.

Kui asjad olid kokku pandud, pakuti meile sööklas (kuhu pidi muide läbi maa-aluse tunneli minema) kartulit, kapsast või šnitslit. See oli ka viimane söömaaeg koos TPS-i kõige armsama Monika ja TKTK kõige toredama Oliveriga. Vaikses ja tusases meeleolus tühjendasime oma taldrikud ja jätsime hüvasti lennukooli Kaido, kes ilmselt eelistab kooliskäimist meie seltskonnale. Nimelt pidi ta võtma Võrust ette teekonna Tartusse oma kooli.

Võru Kreutzwaldi Gümnaasiumisse me koos lennukooli Valmari ja TPS-i Monikaga jalutasime. Võru on ilus linn. Mulle oleks meeldinud, kui oleks olnud aega Võrus veel väikse jalutuskäigugi teha. Kohalikud olid väga uhked Tamula Järve uue betoonist promenaadi üle, mida soovitati meil kindlasti kaema minna. Kool ise oli keskpärane, aga märkimisväärne oli kuulajaskonna arvukus. Julgen arvata, et kokku võis olla umbes 170-180 õpilast. Päris palju oli tehnikaga jamamist, seega algus venis mõnevõrra pikemaks kui tavaliselt. Seekord tegin oma esituse veidi erinevalt. Rohkem küsisin laia ringi küsimusi ja vähem rääkisin kuiva teooriat. Usun, et mu esitus läks hästi. Kindlasti ei saa mainimata jätta, et kõikide teiste koolide esindajad on ka oma ala professionaalid. Maria Tartu Tervishoiu Kõrgkoolist lasi oma kooli kirjeldava video käima panna, aga pool minutit, ilma, et keegi oleks aru saanud (v.a. publik, kes naeris selle peale), pilti üldse ees polnudki. Maiko oma väledate jalgade ja sõrmedega parandas kohe vea.

Kui tudengid ja õpilased olid juba rampväsinud, jõudis kätte ürituse lõpp. Istusime bussi ja tee Tallinnasse võis alata. Oliver rääkis meile, et optimist näeb, et klass on pooltäis, pessimist näeb, et klaas on pooltühi. Insener aga teab, et klaas on kaks korda suurem kui vaja. Nali naljaks, aga ees ootas 264 kilomeetrit sõitu. Maiko soovis meile head teed ja keeras punase välgu käima. Järgmine sõit (loodetavasti mitte nii kurvameelne enam) toimub 8.aprillil Läänemaale.