Kauaoodatud päev jõudis kohale ning algas kohtumisega varahommikul kell 6:30 Estonia juures. Esimene kord kui kohtumine toimus päikse käes. Tundmatuseni muutunud TPS-i Mardo oli juba kohal. Kohe jõudis ka Tehnikakõrgkooli Mikk. Seekord ei esindanud ma oma kooli üksi, vaid TeadlikValik seltskonnaga liitus ka õenduse 1.kursuse tudeng ning värkse üliõpilassinduse liige Pilvi. Mereakadeemiast tuli Hedi, Sisekaitseakadeemiast Anneliis. Nagu alati, jõudis viimasel hetkel ka Tehnikakooli Tom. Sohver ja peamees Maiko oli oma rõõsas õnnes nagu ikka. Mainori legend Jalakas Jürgen tegi bussisõidul seda, mida alati- magas.
Minu jaoks oli see sõit Viljandisse väga oluline ja informatiivne. Kuna Maiko tegeleb ise erinevate projektide hindamise ja ülevaatamisega ning kogemus sellealane väga suur, sain ma palju teadmisi, mida rakendada hetkel poolelioleva projekti juures ning mida silmas pidada uute koostamisel.
Tegime peatuse Viljandi linnas, kus kohtusime Lääne-Viru Rakenduskõrgkooli Katrega ning hetk hiljem saabus ka Sisekaitse Soome, kes on läbi TeadlikValik ajaloo vist Maiko jaoks kõige sümpaatsem tudeng. Paraku on ta lõpetanud oma praktika ning lõputöö valmis saanud ning kardetavasti enam meiega kaasa uuest aastast ei sõida.
Viljandi Täiskasvanute Gümnaasium on ühes majas Noortekeskuses, mis pani heldima TPS-i Mardot ning alles kooli juures liitunud noorsootudeng Kristjanit. Kool seest oli väga huvitava planeeringuga, sellises pole varem olnudki. Ei olnud küll kõige esmaklassilisem, kuid väga õdus ja mõnus. Klassi end sisse seadnus, jõudsid kohale Tartu Lennuakadeemia ning Kõrgem Kunstikool. Kaupo Lennukoolist oli väga stiilne. Nimelt kandis ta ümmargusi roosasid prille, mis püüdsid tähelepanu õpilaste seas (ka tudengite). Kunstikoolist tuli kaks mööbliosakonna tudengit, kes olid esimest korda. Nad olid arvestanud küll slaidiesitlusega, aga Maiko pani julmalt video käima. Siiski hiljem võtsid nad ka slaidi lahti. Sõjakooli ei esindanud mitte tudeng, vaid vilistlane. Vahepeal hakkasid kõlarid temaga paukuma, aga vapper Maiko Kuna ta ise ei saanud viibida meiega kauem, kui ma esitlus, värbas ta mind tegema ettekannet edaspidi ka tema koolile. Eks näis, mis sellest saab. Üldiselt said kõik hästi hakkama, kõik olid kogenud (v.a. esmakordsed, aga ka nemad olid tublid).
Viljandi Paalalinna Gümnaasium oli tervistedendav kool, mille tundsin ära kohe, kui sisse astusin. Küsisin esitluse ajal õpilastelt järgi, nad kinnitasid mu mõtet. Muidu oli koolis kõik ilus ja kena, ainult kuulajaskond jooksis loengusaalist edasi-tagasi ning see segas neid, kes soovisid kuulata ja ka esinejaid. Meil Pilviga läks esitlus väga hästi. Esinemise lõpus ütlesime, et voldikud on laual ja meile võib head isu soovida. Nõnda läksimegi Pilviga sööma. Meile pakuti väga head kartulit, salatit ning snitslit.
Enne Viljandi Maagümnaasiumisse minemist käisime Endla kohvikus. Mina oma parima müügimehe oskusega kauplesin Maikolt välja kohvi ja koogi tema kulul. Seal oli väga mõnus istuda päikse käes ning vestelda aktuaalsetel teemadel ’Mis teeb Soome järgmine aasta?’ ja ’Mida Soome teeb see aasta’. Tegime paar ühispilti ja sõitsime edasi. Meiega oli vahepeal ühinenud ka teine sohver Priit. Leppisime kokku, et teeme filmi sellest, kuidas me bussidest maha astume ja oma tehnika üles seame koolis. Mõeldud-tehtud. Kõigil keelati kaamerasse vaadata ja hakkasime askeldama. Viisime asjad saali sisse ja Priit pani kaamera üles pidevalt filmima kõike,mis lava ees toimub. Ei suutnud Lennukooli Kaido oma käsi tagasi hoida ja pidi Maiko hooleta jäänud arvutile taustapildiks erkroosa plakati. Poisid olid varajasest hommikusest äratusest nii väsinud, et viskasid tagareas nalja. Kohati oli mul p2ris piinlik, et nad lihtsalt lõugasid naerda seal. Läbiv naljateema oli üks ettekanne. Nimelt ettur-reamees S–i avastused millisesse kooli ta minema peab ja mis selle jaoks teha vaja.. Ettekanne oli nii hea, et lõpuks oli publikust alles jäänud ainult 8 inimest.. No mis sa teed..
Kui esitlused kokku pakitud, sõitsime poodi varustamaks õhtust saunaskäiku. Poeskäik oli edukas, sest Pilviga leidsime mulle mugavad jalatsid.
Ööbimine toimus Reiu Puhkekeskuses Sindi külje all. Süüa anti, sauna sai, Soome sünnipäeva tähistasime ja magada sai väga mõnusalt. Kui eelmisel aastal päädis Soome sünnipäev jääkülma järve viskamisega, siis see aasta oli armulised- lõime tordi näkku.
Väsinud näod jõudsid Sindi Gümnaasiumisse. Hea mulje jätsid aktiivsed õpilased, kes aitasid tehnika ülespanekuga ja toolide paigutamisega. Keegi tudengitest ütles, et publik oli väga-väga imelik. Küsimusele ’miks?’ vastati, et publik kuulas. See kõlas küll naljakalt, aga tõesti õpilased mitte ei kuulnud esitlusi, vaid tõesti kuulasid. Esitlus koos Pilviga oli kiire ja sisutihe, sest meil oli väga kiire järgmisesse kooli. Kuna meie esitlus jäi üsna lõpupoole, jõudsin enne koos Kunstikooli tudengitega käia Sindi peal jalutamas ja poes pakutavat uurida. Meid paigutati nö back-stage’i ehk lavatagusesse ruumi, kus kõik said istuda ja jutustada tähtsatel teemadel. Kunstikooli tudeng Mihkel jooksis ühel hetkel ruumi sisse ja teatas, et nägi midagi enneolematut. Nimelt kätekuivatuspaberihoidja, mis automaatselt andis uue lehe kui eelmise ära rebisid. See siiras üllatus oli nii koomiline, et ei tahtnudki algul uskuda, et ta tõsiselt seda mõtles. Naljakas oli see, sest Tallinnas on taolisi aparaate väga palju igal pool.
Audru Keskkool asub Pärnust mõned kilomeetrid eemal. Nii väljast kui seest on hästi renoveeritud. Alustasime oma ’ekskursiooni’ kooli peal käiguga tualetti, kuhu kogu me seltskond ühes rütmis sammus. Sooritasime oma esitluse kiirelt, sest tagasisõit algas minul kiiremini kui teistel.
Ootan väga uut hooaega ja uusi inimesi meie ridasid täiendama. Vanad tegijad on küll toredad, aga mõni osaline on läinud liiga julgeks ja kohati isegi ülbeks oma kooli prestiiži luues. Meie sohvrid ja eestvedajad Maiko ja Priit on see aasta teinud tublit tööd. Ei oska ära tänada nii toreda aja eest.
Kohtumiseni sügishooajal!
Heli Temper
TE2
