Eelmisel päeval juhtus selline seik, et tagasiteel Järvamaa haridusmessilt läks katki meie armas punane välk. Õnneks jõudsid inimesed ilusti koju ning järgmiseks päevaks Tartu sõidule oli juba uus auto olemas- hõbevälk.
Tallinnast võeti peale Tallinna Tehnikakõrgkooli Mikk ja Martin, Mereakadeemia Indrek, Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli Heli ja Liisa, Sisekaitseakadeemia Maria ning Mainori Kõrgkooli Heidi. Kuigi tee oli pikk, möödus see lõbusalt ja kiirelt. Räägiti anekdoote ning nalja sai kui palju.
Jõudnud Tartusse, kohtusime Lennuakadeemia Rauno ja Mariga, Kunstikooli Nansy ja tema koolikaaslase, Lääne-Viru Rakenduskõrgkooli Maikeni ja Kairiga ning Kõrgema Sõjakooli kadettidega.
Forseliuse Gümnaasiumi leidmine nõudis parajat pingutust. Käisime seal ka eelmisel aastal. Selleks, et aulasse pääseda, pidime läbima garderoobi. Seal oli seinal kiri „leitud pinal“. See lõbustas teadlikvaliklasi trepiteel neljandale korrusele. Kuulajaskonna moodustas 12.klass. Meie esitlus läks hästi ja kiiresti, sest aeg pressis juba peale (kuigi TTK esitlus oli esimene). Selgitatud sai kõik erialad ning natuke veel lisaks näiteid praktikatest ja üritustest. Kuuajaskond jättis hea mulje, sest tundusid entusiastlikud ja huvitatud olevat. Kui esitleda jäi veel kaks kooli, vaatasin klassiruumis ringi ja õpilased olid ikka veel entusiastlikud. Isegi meie tudengid tundusid väsinumad kui nemad.
Asjad kokku pakitud, sõitsime Tartu Kutsehariduskeskuse poole. Nagu räägiti, sai see kool just äsja uue kuue. See nägi tõesti väga ilus välja. Kogu sisustus oli interaktiivne ja innovaatiline. Meie kõrgkooliga oli see igatahes vägagi võrreldav. Auditooriumiks oli ruum, mille nimi oli „konverentsisaal“. See oli nagu kontsedisaal. Isegi klaver oli olemas, mis tekitas kiusatust kaane tõsta ning mõni Beethoveni klaverikontsert esitada. Tõepoolest jättis uuendusliku ja innovaatilise kooli mulje. Mis mind kõige rohkem hämmastas oli see, et auditooriumis oli üle kolmesaja inimese. Huvitava mulje jättis Sõjakooli kadett, kes väga värvikalt selgitas, mida head nende koolis kõik on. Paar hoogsamat nalja ning elav esitlus pani kogu auditooriumi naerust vappuma. Eriti laheda ja mõnusa oleku tagas meile kambajuht Priit, kelle kiitmiseks ei jagu sõnu. Nimelt saime tänu temale Kutsehariduskeskuses ülimaitsva lõuna. Selles koolis on otseselt praktikal oma kooli õpilased sööklas, teeninduses jne.
Viimane külastatav kool asub Annelinnas. Tartu Kivilinna Gümnaasiumi saal sai õpilastest väga täis. Esitlused võrreldes eelmiste koolidega läksid hoogsalt ja üsna vabalt, sest väsimus oli asendunud esialgse entusiasmiga ning sõnaseadmist ei piiratud just kuigi rangelt. Kui lõpuni oli jäänud umbes 20 minutit, oli saali rahvast umbes kolmandik järgi jäänud. Ülejäänud olid vaikselt välja hiilinud. Pärast esitlusi said õpilased tulla küsima erialade vastuvõtu kohta. Küsiti meie kooli tegevusteraapia ja Tartu kooli füsioterapeudi vastuvõtu erinevusi.
Pärast koole viidi meid ööbimiskohta, mis nime järgi olevat Sõjakooli ühikas. Tegelikult nägi see välja täpselt nagu hotell. Rebase tänava ühika nimi oli „Taru“. Vastuvõtus oli muhe vuntsidega mees, kes jagas kõigile 1-kohalised toad. Kõik toad olid nagu omaette korterid- eraldi oli magamistuba, kööginurk ning elutuba. Ei märganud, et keegi oleks oma toa pärast nördinud olnud. Asjad lahti pakitud, koguneti Sõjakooli kadetikasiinos, mis on kadettide meelelahutusnurgake. Seal oli meile valmis pandud külmlaud. Huvilised said mängida ka piljardit ja noolemängu. Mängisime omavahel ning kord koos Tehnikakooli Martiniga kadettide vastu. Loomulikult meie võitsime. Kadetid olid korraldanud videokonkursi, mille hindamisel sai ka TeadlikValik rahvas osaleda. See oli väga meeldiv eelis. Videod olid tehtud ühtlustuskursusel või muudel väljaõpetel. Päris huvitav oli iseenesest ning nalja sai ka üksjagu, sest mida sõduritel ikka muud seal metsas teha on kui lõbusaid videosid ja pilte.
Varsti juba läksime „Tarusse“ tagasi ja kogunesime SKA Maria toas, et seal maailma asjad paika panna. Külla tulid ka tartlased lennu- ja kunstikoolist. Selgus, et kunstikooli Nansy on räppar ning kutsus meid kõiki 9.detsembril end kuulama. Nimelt oli ta saanud hiljuti kutse Mimicry soojendusartistiks. Kui kõik maailma asjad olid paigas, võisime seda päästma minna unemaale.
Hommik algas meie jaoks varavalges. 6:45 kogunemine fuajees ning padavai Sõjakooli sööklasse hommikusöögile. 7:00 astusime Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste peahoonesse. Hommikusöögiks pakuti heeringat ja mannaputru. Ka kadetid lasti järjekorda. Loomulikult pälvisime sööklas suure tähelepanu, sest ega iga päev neil võõrast seltskonda (naisterahvaid) söömas ei käi. Söömine, asjade pakkimine, sõitmine ja järgmine kool!
Karlova Gümnaasium asus Lina või Kalevi tänaval. Tartu liiklus ON keeruline. Koolis jäi silma kummaliste kostüümidega õpilased. Mõned olid kassiks riietunud, mõned põrsasteks, üks draakon oli ka. SKA Maria tegi oma esitlust ning ei suutnud varjata erustust, kui üks habemikuks maskeeritud koolipoiss saali astus. Meie esitlus oli taas esimene. Suuresti selle tõttu, et isiklikult meeldib esimesena esineda. Õpilased jätsid väga hea mulje. Läksid kaasa naljaga ning olid julged vastama ka meie küsimustele. Märkimisväärne on asjaolu, et Lennuakadeemia on üle võtnud veteran Mainori Jürgen Jalaka stiili õpilasi mõjutada nende premeerimisega. Nimelt julgemad õpilased, kes vastavad esitatud küsimustele, saavad vastu mingi eseme (lennuka puhul rinnamärgi). Vaieldav, kas see on inimesete kaasamine, ära ostmine või lihtsalt hellus kuulajaskonna suhtes. Nagu ikka oli ka selles koolis kõige suurem tõmbenumber sõjakooli video, mille taustal käiv rokkmuusika tõmbab ka kõige magusamas unes oleva jala tatsuma.
Väike isiklik fakt, mis tekitas nii palju rõõmu, nimelt üks põrsa kostüümi riietatud õpilane oli niivõrd armas, et tekkis tahtmine koos pildi peale saada. Ta oli nõus ning sai koos SKA Mariaga ja ka eraviisiliselt modellideks olla koos põssaga. Pilte tehti ka kooli ees. Seekord oli põhiobjektiks kadett Tuliku „tsornõi buumer“ ehk BMW, taustaks teadlikvaliklased.
Ka Mart Reiniku Gümnaasiumis käisime eelmisel aastal. Suur auditoorium, mis meenutas pigem kontserdisaali, oli juba tuttav. Kool oli väga ilus ja uudne. Esimesena saime taas sõna võtta. Ei teagi, mis juhtus, aga meie esinemise ajal naerdi palju. Ilmselt sai nalja. Kuid info sai siiski edastatud. Õpilased olid kuulekad ja lõbusad, arvatavasti said nad aru küll, mis rääkisime. Selles koolis pakuti meile süüa. See meeldis meile väga. Üldiselt olid noored rahutud ning vähesed olid entusiastlikud kuulajad lõpuni välja.
Meie tegevust Tartus juhtis karjäärinõustaja, kes oli kaasas igas koolis kahe päeva jooksul. Tema siis saatis ringi käima nimekirjad, et selgitada välja kuulajate arv. Näiteks Reinikus kuulas meid 88 õpilast. Tartus on mitu karjäärinõustajat, kes jagunevad teatud koolide vahel. Ilmselt polegi karjäärinõustajat päris igasse kooli vaja. Selline jaotamise süsteem pakub väljakutset juba töötajale endale ning õpilastel on suurem austus inimese vastu, kellega nad igapäevaselt otseselt kokku ei puutu.
Tartu Kommertsgümnaasium oli viimane kool tänavusel Tartu reisil. Koolis oli kõva lärm, lapsed jooksid kaootiliselt ringi ning eriti läbimõeldud trajektoor neil küll ei olnud. Peaga teiste kõhu jooksmine oli täiesti normaalne nähtus. Meid suunati klassiruumi ning peab mainima, et meie tudengid olid sedapuhku palju rahutumad kui kuulajad. Vähemalt esialgu. Kadett Tulik leidis kohe tee klassiruumis olnud arvuti taha. Ei tea, mis ta tegi seal, aga asjalikku nägu manas ta ette küll. Juhtus midagi enneolematut ja meid pandi rääkima eelviimasena. Väsimus oli juba suur, kuid viimane esitlus sai tehtud hästi nagu alati. Õpilased oli armsalt püüdlikud. Ka nemad olid väsinud, aga keegi ei vajunud päriselt ära. Viisakus eelkõige. Lõpp tuli kiirelt ja valutult.
Kogunesime väljas ja tuli kõige kurvem hetk- hüvastijätt. Tegelikult oli mõnel rõõmus ka, sest lõpuks saab koju. Embasime kõiki ning sõit võis alata. Ei oskagi öelda, mis oli see faktor, mis tegi sellest sõidust erilisema, aga kuidagi hea tunne on. Meie Liisaga jäime väga rahule ning kogemus jälle kirjas. Kogusin kahe päeva jooksul peaaegu kõikidelt osalejatelt arvamuse Teadlik Valik projekti kohta. Alljärgnev on meie meeskonna poolt kokku pandud.
Teadlikvaliklaste arvamus projektist
Mereakadeemia:
Indrek- „Teadlik Valik“ on tähtis informatsiooniallikas üldhariduskooli õpliastele, andes võimaluse leida enda huvidele ja vajadustele sobiv eriala ning kõrgkool.
Margus- „Teadlik Valik“ annab inimestele hea ülevaate Eesti rakenduskõrgkoolide kohta, millede kohta võib inimestel olla eelarvamused, mis on tihti valed. Kuulata ära esitlused, saab kidlasti parima ülevaate koolides õpitavate erialade kohta, see aitab õpiastel teha parina eukuse valiku, mis on kasuks kogu eluks. Alat teha ettesteid hunoorikalt ja vabalt, see viib sinu sõnumi kergemnini kuulajani.
Mainor:
Heidi- „Teadliku Valiku“ juures on kõige olulisem, et erinevad rakendusikud kõrgkoolid esitavad järjestikku ettekandeid ning selle juures ei konkureerita. Setskond on ausalt kriitilineJ
Sisekaitseakadeemia:
Maria- „Teadik valik“ on parim võimalus saada infot kõrgkoolide kohta noorelt noorele. See on ainulaadne võimalus, kus info tuleb kodukooli kätte ja selle omandamine on seeläbi oluliselt mugavam. Osalejana ütlen, et lihtsalt suppper kogemus, parim seltskond ja palju häid mõtteid!:)
Lennuakadeemia:
Rauno- „Teadlik valik“ pakub keskkooli õpilastele alernatiivi tüüpilistele akadeemilistele kõrgkoolidele. Tallinna Tervishoiu Kõrgkool on äge!
Tehnikakõrgkool:
Mikk- Maria on ulme kuri :( Muidu tore programm, et abiturientidele rakenduskõrgharidust tutvustada, mida muidu koolides väga ei tutvustata. Kõige paremini sobib koolist rääkima ikkagi tudeng ise!
Martin- ’’Teadlik Valik’’ on parim viis jagada erinevatele keskkoolidele/gümnaasiumitele ja ka kutsekoolidele erinevat infot rakenduskõrgkoolide kohta ning andes võimaluse leida inimestel sobiv eriala!
Kunstikool:
Nansy- Vägaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaa laheeee! Tulge Tartu K6rgemasse kunstikooli! WOW!
Lääne-Viru Rakenduskõrgkool:
Maiken ja Kairi- Teadlik Valik .... thumbs up ;) See on hea võimalus oma kooli tutvustamiseks, eriti hea on see väiksematele kooli, mis ei ole nii tuntud veel. Seltskond on alati väga lahe ;) Ainult vara ärgata ei ole tore :( Ma küsiks nüüd ühe traditsioonilise küsimuse: mis vahe on rakenduslikul ja akadeemilisel haridusel? :D
