Monday, March 15, 2010

Järvamaa koolid 11.02.2010

Teadlik Valik kevad Järvamaa (11.02.2010)

Nagu tavaliselt ikka, sai sõit alguse Estonia peatuse juurest ja kell 07:15 ootasime veel Mereakadeemia esindajat, aga kedagi ei tulnud, seega 07:20 asusime teele Järvamaale. Meie sohver Maiko Kesküla rääkis ka Jaanuaris toimunud rekotorite Teadlik Valikust, mis läks tema meelest küll väga hästi, aga tudengid pidavat paremini toime tulema. (Loomulikult, sest meil on võimalus olnud seda praktiseerida palju rohkem võrreldes rektoritega.) Maiko kolleg Priit oli selle ka üles filminud, seega leppisime kokku, et järgmisel kahepäevasel reisil vaatame oma kooli peade esitlusi kõik koos ning anname omapoolse hinnangu.

Jõudsime Aravete Gümnaasiumisse Eesti Lennuakadeemia, Kõrgema Sõjakooli, Sisekaitseakadeemia, Mainori Kõrgkooli, Kõrgema Kunstikooli, Tallinna Tehnikakõrgkooli, Tallinna Pedagoogilise Seminari ja Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli esindajatega varahommikul kell 08:30. Kellaajast andis märku õpilaste ja tudengite väsinud näod. Aravete Gümnaasium on remondis ja seetõttu tegime esitlused keskmise suurusega klassiruumis. Enne esinemisi suhtlesime veidi õpilastega ja nad jätsid väga meeldiva ja sõbraliku mulje. Samuti tundus ka kooli personal tore ja vastuvõtlik meie suhtes. Meie kooli esitlus läks oluliselt ladusamalt ja muhedamalt kui oleks arvanud, et pärast paarikuulist pausi minna võiks. Ruum oli küllaltki väike ja õhku vähe. Selleks, õpilased vastu peaksid lõpuni, palus meie legendaarne ’tõkatõka’ tudeng Oliver noortel püsti tõusta ning väheke ringutada. Samas koolis saime ka head kodust ühepajatoitu ning desserdiks õunaviilud.

Edasi kulges me sõit Järva-Jaani poole, kus ootab meid Järva-Jaani Gümnaasium. Ühelt poolt tundus kool tavaline, renoveerimata. Kuid kui jõudsime kooli teise osasse, selgus, et see oli väga kenasti renoveeritud ja saal, kus esitlused toimusid oli avar katusealune ruum heledates toonides. Õpilased olid juba ruumis ja ootasid meid. Küllaltki vähe (umbes 30) noori oli kohal, aga see-eest tublid ja huvitatud. Päeva nali oli see, et sohver ja projektijuht Maiko esitluste ajal tagareas seistes võttis põuetaskust välja õunaviilu, võttis ampsu ja pani selle tagasi taskusse. Siiani polnud esitatud ühtegi küsimust erialade ega koolide kohta. Ei tea kas asi selles, et õpilased juba on teadlikud oma eriala valikutest ja eelistavad siiski akadeemilist haridust või lihtsalt häbenesid küsida.

Maiko on meil tuntud üllataja. Seekord üllatas ta meid külaskäiguga Järva-Jaani vallavanema Arto Saare juurde vallavalitsusse. Teavitatud oli vist ainult külastatavat isikut, sest kõik ülejäänud töötajad olid hämmingus suurest seltskonnast, kes rõõmsasti sisse tammus. Meile oli kaetud kohvilaud ja vestlesime härra Saarega. Uurisin ka valla tervisedendusega seotud tööde kohta. Vallavanem nimetas mulle perearsti, maššööri, noorsootöötaja, sotsiaaltöötaja ja teised, aga tervisedendaja spetsialisti neil seal tööl ei ole. Samas terviseprofiili koostamisega tegeldakse küll. Veel selgus, et vallavanem Saarel on palju tuttavaid ja peaaegu igaüks leidis mingi ühise tuttava temaga.

Kolmas kool, Paide Ühisgümnaasium, on kena kool. Justkui oleksin seal varem käinud, aga projektijuht väitis kindlalt, et me pole seda kooli veel enne külastanud. Abituriendid olid juba esmapilgul osavõtlikud ning aitasid toole paika panna ning materjale laiali jagada. Tähelepanuväärne oli see, et küsiti küsimus keset esitlust. Üks neiu tahtis teada, kas värvipimedad saavad piloodiks õppida. Sellele küsimusele lennukooli poisid vastust ei osanud anda ning Maiko pidi helistama Lennuakadeemia TeadlikValik veteranile Kaupole, kes teadis öelda, et värvipimedad ei saa lennujuhiks. Mõni hetk hiljem helistas Kaupo tagasi ja lisas, et firmajuhiks saavad nad igaljuhul. Enne esitlusi Maiko luges sõnad peale, et me kiiresti teeksime, aga ma unustasin selle ära, sest nii tore oli rääkida abiturientidele oma kooli headest külgedest. Kui ma suudaks tuvastada mõnda negatiivset külge, ehk räägiksin sellestki, aga ma pole veel siiani midagi halba leidnud.

Tagasisõit oli ütlemata lõbus. Ei tea, kas asi selles, et ma olin ainus tüdruk seltskonnas ja sai palju poiste üle naerda või oli lihtsalt päev õnnestunud ja kõigil hea meel. Kuna Maiko arvates olime me kõik ülimalt tublid, oli ta nõus tegema peatuse Kükita grillis, mis pidi väga populaarne söögikoht olema. Sõime kõhud täis ja põsed olid jälle rõõsad.

No comments:

Post a Comment