Teadlik valik 2009-10-22

Tartu koolid

Kohtumine toimus Estonias 06.40, hilinesimega saime kohalt minem 06.50. Sõit oli pikk ja väsitav. Priit Jõesaar, meie bussijuht ja koordinaator nägi kurja vaeva, et silma lahti hoida. Muidugi tänu Heli ja Monikale (TPS) ning nende suurele suule suutis ta kogu tee ärkvel olla. Kohale jõudsime 15 minutit hiljem. Hea meel oli näha vanu tuttavaid, uued näod olid huvitavad.

Esindatud olid: Kõrgem Sõjakool, Kõrgem Kunstikool, Mainori Kõrgkool, Tallinna Tervishoiu Kõrgkool, Tallinna Pedagoogiline Seminar, Sisekaitseakadeemia, Lääne-Viru Rakenduskõrgkool, Eesti Lennuakadeemia, Tartu Tervishoiu Kõrgkool.

Esimene kool, Karlova Gümnaasium, oli üsna keerulise koha peal, kuhu pidi mööda ühesuunalisi teid seiklema. Kohale me jõudsime niivõrd hilja, et õpilased pidid valima koolid, mida nad kuulata tahavad. Meie, tervisedendajad Heli Temper 2.kursuselt ja Merko Kärp 1.kursuselt, saime esinetud ja edukalt. Piisavalt avatud publik ja olime küllaltki heas ‘sõiduvees’ rääkimisega. Enne meid esinesid Kõrgem Sõjakool oma suurepärase videoga ning pärast Mainori Kõrgkool Jürgen Jalakas aktiivse ja kingitusterohke etteastega. Viimased olid Kõrgem Kunstikool, ka nendel läks kiiresti ja lõbusalt. Enne äraminekut tulid aktiivsed õpilased küsima erinevate erialade kohta. Kiiresti kohale, kiiresti minema.

Decarte’si Lütseum meenutas planeeringult täpselt Lasnamäe koole. Vastuvõtt oli väga meeldiv ja sõbralik. Näidati ära ruumid, kus räägime, tualetid ja söökla- need kohad ongi ju meile olulised. Üsna alguses saadeti meid sööma. Pakuti head hartšo-suppi ja moonisaiakest. Joogivalik oli lai- piim, kakao või sidrunivesi. Kuulamas oli 107 õpilast. Distsiplineeritud ja tagasihoidlik publik. Oma korda pidime kaua ootama, sest igale esinejale anti rohkem aega ja olime viimaseks pandud. Kõik koolid kasutasid ilusti viimse kui sekundi, isegi rohkem ära, seega oma kooli tutvustamiseks jäi väga vähe aega. Suur rabistamine viis selleni, et Priit komistas juhtmetesse, mikrofon läks kõlari ligi nii, et tekkis kõva mürin, Merko läks nurka naerma. Kohmakas algus aga lahenes juba erialade tutvustamisega ning paari naljaga. Kokkuvõttes tuli lõbus ja mõnus esitlus, vaatamata kiirustamisele. Üldiselt oli kergelt tajutav, et me olime seal väga oodatud.

Üsna kiiresti tuli jõuda järgmisse, Raatuse Gümnaasiumisse. Taas oli sõbralik vastuvõtt, ent esmamulje õpilastest oli passiivne ja tülpinud kuulajaskond. Priit, nagu ka eelmistes koolides, juhatas sisse rakenduskõrgkoolid. Kuna tegu oli päeva viimase kooliga, pidi esinema veel suurema mõnu ja naljaga kui varem, sest nii õpilasi kui ka tudengeid pidi ärksana hoidma. Üldiselt oli esinemine kiire ja väga lõbus. Nautisime positiivset tähelepanu, sest õpilased teadsid, et me oleme viimased ning pärast meid sai koju.

Ööbimine toimus Aleksandri hotellis, mis oli seest ilus, väljast veel ilusam. Õhtu veetsid tudengid nii, nagu nad ise planeerisid- käisid sõpradel külas, kohvikus, linnas või magasid kodus. Pärast 20.00 kogunesime hotelli kõrval olevas restoranis, kus sai suure kõhutäie süüa ja naerda. Veel hiljem sai sauna, mis polnud küll eriti kuum, kuid täitis oma funktsiooni. Puhkeruumis veetsime aega komöödiafilmi vaadates. Pikka pidu polnudki, üsna pea läksime magama, et hommikul Priidule rõõmu valmistada oma värskes olekus.

Hommik tuli kiiresti. Süüa saime hästi, aega oli vähe. Riskides kõhuvaluga, ahmisid tudengid kiirelt kahe suupoolega putru ja viinereid.

Mart Reiniku Gümnaasium oli väga ilus ja äsja renoveeritud hoone. Sinna jõudmine oli aga omaette kogemus. Startisime hotelli eest 07.47, sõitsime Reiniku Põhikooli, arvates, et see on gümnaasium. Sealt saadeti meid edasi mööda Vanemuise tänavat. Liiklus oli peaaegu ummikus, aga meil oli kiire. Rakendasime Sisekaitseakadeemia tudengi Jaanuse ülekäiguradasid ületama, et liiklust mingilgi määral meie kasuks pöörata. Olime sisse astumas, aga sildil oli kirjas vale kooli nimi. Jalutasime teisele poole maja ja seal lõpuks kohale jõudsimegi. Võin julgelt öelda, et selles koolis oli siiani kõige kaasaegsem ja kvaliteetsem tehnikavarustus. Õpilasi oli kolme 12.klassi paralleeli peale umbes 40 kohal. Kõigi rõõmuks oli kohal ka legendaarne Lennuakadeemia tudeng Kaupo, kes esimesena esinedes soojendas unised õpilased mõnevõrra üles. Meie esindajad pandi viimaseks. Oli näha, et õpilased olid veel unised ja väga agarad nad kuulama ei olnud. Üldiselt oli väga soe vastuvõtt kooli personali poolt.

Jõudsime Tartu Tamme Gümnaasiumi ette ja esimesena hakkas silma politseiauto, mis oli ümbritsetud pisikestest lastest. See oli huvitav. Koolis käis suur sagimine ja toimus pidev liikumine migites suundades. Selgus, et koolis on toimumas karjääripäev. Koolid jaotati erinevate klasside vahel. Algul tekitas see mõnevõrra segadust. Pärisin aru ühelt õpetajalt. Ta seletas, et õpilastele anti valida erinevate teemade vahel, mille järgi nad valisid klassiruumi. Meie klassis esinesid Tervishoiu Kõrgkoolid, Pedagoogilisest seminar ja Kunstikool. Meie esinemine läks muidugi hästi. Eriti mugavalt tundis end Merko, kellele meeldib väikse auditooriumi ees esineda. Heli eelistab suurt publikut ja ruumi. Tamme Gümnaasiumis on looduse erisuunaga klass, kus saab süviti õppida vastavalt huvile loodust või meditsiini. Viimase suuna oli valinud päris suur hulk (julgen arvata, et lausa 1/3) publikust. Kogemus selle kooliga oli uus ja täiesti erinev eelnevatest. Süüa sai üsna hästi- suppi ja kohupiima.

Järgmine kool asus kenas kohas. Tartu Forseliuse Gümnaasium on ilus ja sõbralik kool. Õpilased aktiived, isegi interaktiivsed, sest paljudel oli sülearvuti nina ees. Kuulsin sosistamist, et ühele tüübile ei meeldi rakenduslik kõrgharidus, sest ta ei soovi iialgi ametiredelile saada ja seal tõusta- ta soovib ametiredelit omada. Seega läheb ta TÜsse ja õpib majandusteaduskonnas majandust ja 35-aastaselt on euroopa rikkaim ärimees. Kuulajaskond oli küll aktiivne kuulama ja küsima, kuid jälle viimane olla polnud just kuigi meeldiv. Ka tudengid muutuvad mingi hetk publiku seas istudes liiga aktiivseks suhtlemisel õpilastega ning Lennuakadeemia juhtfiguur Kaupo pidi kurja häälega neid keelama. Ka Sisekaitse Jaanus pragas. Priidul oli plaanis meie kooli tutvus taas viimaseks panna, aga õnneks suutsime end eelviimasteks saada. Läks üsna sujuvalt esinemine. Mahtusime ettenähtud aja sisse.

Enne lahkumist kogunesime viimase kooli esitrepil ja tegime grupipilte. See hetk võis tajuda, et me ei käi selle projektiga mööda Eestit rändamas mitte lihtsalt missiooniga kõik gümnasistid ära võluda oma kooli võludega vaid siin on seltskond, kellega taaskohtumine on nii oodatud, lõõgastav ja mõnus. Gümnasistid said teada, mis vahe on rakenduslikul ja akadeemilisel kõrgharidusel ning üht-teist kõrgkoolide kohta. Meie, tudengid õppisime hindama publikut, kelle ees me oleme.